Maalid räägivad

Keiuloometempel — Mon, 06 Apr 2026 14:47:09 +0000

Eile sain valmis taas ühe maali ja näha saab seda Torma Kultuurimaja seinal, sest just seal toimub hetkel minu maalide näitus….aga tahan öelda midagi sügavamat..nagu ikka.. ei ole see maal lihtsalt maal vaid tükike mind…
tunnen, et elu hoiab mind..ka siis kui öösel piiksub telefon lendleva drooni tõttu..magasin ma rahus edasi..

hommikul õue astudes…leidsin maast sildi..

kust see sinna sai ..ei tea …

” Elu on Lill”

Just täpselt see, mida eile maalisin…ja nüüd jätan siia alla read..mille eile kirjutasin, et saaksite mõista maali sügavust:

Kui maailm tõmbub tuhmiks

Ja värvid vajuvad vaikusesse,

Siis sulen silmad…

Ning astun õisi täis meelde…

Ma kaon kroonlehtede vahele,

Kus roosa sosistab hellust

Ja kuld meenutab valgust,

Mis ei küsi luba…et särada.

Mu pea on kui üks lõputu aiand,

Mälestused õitsevad nahal,

Iga õis on kui hingetõmme…

Ma kaotan end sinna lillede vahele..

Kus aeg ei loe

Ja valu sulab pehmeks mullaks…

Ja sellest mullast..

Sünnib ilu…

Sest sinna istutan ma uue seemne…

Mis täidab minu õisi täis meeled….

Armastusega

Teie Keiu

Tere mu armsad!

Keiuloometempel — Fri, 09 Jan 2026 10:26:36 +0000

Tundub, et siit algab justkui mu kirjaniku karjäär….vabandan juba vigade pärast, sest seni olen ma kirjutanud ainult enda päevikutesse, mida olen pidanud aegade algusest saadik.
Miks kirjutamine peaks olema väike osa meie kõigi eludest?
Tänapäeva inimesed on juba väga teadlikud ja tegelevad jubedalt oma lapsepõlve traumade otsimisega…aga tead, mida varem pead sa oma päevikut, seda lihtsam on sul tulevikus mõista, kust sinu ellu midagi tulnud on. Meie mälu petab meid tegelikult tihti, tema kirjutab oma lugu pidevalt minevikust ümber ja võib segadusse ajada. Täna on need kirjutised mind palju aidanud, eriti kui on nägemused, millele kohe vastust ei oska otsida…vahest küsin päevikult mõne küsimuse ja avan ta suvalise koha pealt ja voulaa…üldiselt ma imestan ja mingid pusle tükid jooksevad omavahel jälle kokku.Nii, et siit hea soovitus sulle..leia omale mõne tore tühi raamat, kuhu oma mõtteid vahest mõlgutada.

Ühesõnaga kogu selle loba keskele, soovin ma teile siin avada rohkem seda nähtamatut maailma, mida mulle näidatakse, süstida teie sisse usku headusesse ja maalida roosad prillid teie silmade ette. Maailm ei ole tegelikult nii kohutav paik, kui me seda uudiste järgi arvame. Ära unusta, et see ongi uudiste roll…olla justkui lõputu õuduspõnevik ja teid sellesse kaasa haarata. Soovin, seda muuta ja teid toetada värviliste mõtete, eneseusu, ilu ja inspiratsiooniga.

Rõõmsate kohtumisteni,
teie Keiu 🙂

Uncategorized - LOOMETEMPEL

Maalid räägivad

Tere mu armsad!