Eile sain valmis taas ühe maali ja näha saab seda Torma Kultuurimaja seinal, sest just seal toimub hetkel minu maalide näitus….aga tahan öelda midagi sügavamat..nagu ikka.. ei ole see maal lihtsalt maal vaid tükike mind…
tunnen, et elu hoiab mind..ka siis kui öösel piiksub telefon lendleva drooni tõttu..magasin ma rahus edasi..
hommikul õue astudes…leidsin maast sildi..
kust see sinna sai ..ei tea …
” Elu on Lill”
Just täpselt see, mida eile maalisin…ja nüüd jätan siia alla read..mille eile kirjutasin, et saaksite mõista maali sügavust:
Kui maailm tõmbub tuhmiks
Ja värvid vajuvad vaikusesse,
Siis sulen silmad…
Ning astun õisi täis meelde…
Ma kaon kroonlehtede vahele,
Kus roosa sosistab hellust
Ja kuld meenutab valgust,
Mis ei küsi luba…et särada.
Mu pea on kui üks lõputu aiand,
Mälestused õitsevad nahal,
Iga õis on kui hingetõmme…
Ma kaotan end sinna lillede vahele..
Kus aeg ei loe
Ja valu sulab pehmeks mullaks…
Ja sellest mullast..
Sünnib ilu…
Sest sinna istutan ma uue seemne…
Mis täidab minu õisi täis meeled….
Armastusega
Teie Keiu




